Las Laps Laulab 2024 kontsert-lauluvõistlus

Iga kevadine lauluvõistlus on alati toonud saali palju publikut, nii toetajaid kui ka kaasaelajad. Noortel lauljatel on ainulaadne võimalus teha proovi ning esineda laval päris bändiga! Paljudele on see emakordne võimalus ja kogemus sellist elamust saada.

Osalemiseks ei pea olema laulustuudio õpilane, piisab sellest kui tahad laulda ja oma häält teistega jagada.

Saku Valla lauluvõistlusel LAS LAPS LAULAB võivad osaleda kõik Saku vallas elanike registrisse kantud lapsed ning noored, olenemata sellest, kus nad õpivad. Eelkooliealiste laste puhul võivad osaleda nii kodused kui ka lasteaialapsed.

Info osalejale

 

Urmas Alenderi laulude kontsert “Minu Eestimaa”

Eesti Vabariigi sünnipäeval leiab tee Kiisale andekas ning tuhandete lemmik Margus Vaher, kes seekord koos pianist Tarmo Sillaotsaga esitavad Urmas Alenderi legendaarseid laule kavaga “Minu Eestimaa”

Need laulud on ajatud ja on kõnetanud inimesi läbi põlvkondade – “Vaiki, kui võid”, “Kui mind enam ei ole”, “Teisel pool vett”, “Võta mind lehtede varju”, “Kollane koer”… Need on olulised tähised selles eestlasele nii hingelähedases kavas.

Kava pikkus on 1h 15min.

EV 106. aastapäeva kontsert-aktus

EV 106. aastapäeva kontsert-aktus

Esinevad:

KARL-ERIK TAUKAR BÄND
Robin Mäetalu kitarr, Heikko J. Remmel basskitarr, Tomi Rahula klahvpilli, Hans Kurvits trummid

SAKU GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR
Juhendaja Inga Nurme

 

Karl-Erik Taukari soolokarjäär sai alguse aastal 2012 saate “Eesti otsib superstaari” finalistina. Tänaseks on laulvast basskitarristist saanud riigi enimnõutuimaid meesartiste, kes on andnud oma karjääri jooksul tuhandeid kontserte üle Eestimaa ning avaldanud kaks stuudioalbumit. Tema muusikat on striiminguplatvormidel kuulatud üle 25 miljoni korra.

Oma karjääri jooksul on Karl-Erik Taukar saanud erinevaid muusika- ja televaldkonna tunnustusi. Nende hulgas ka kuus Eesti Muusikaauhinda, neli auhinda Raadio 2 Aastahitilt, kolm Kroonika Meelelahutusauhinda, Kuldse Plaadi ning EFTA Parima Meessaatejuhi tunnustuse.

Lasteetendus “Pipi Pikksukk”

Viljandi Laste- ja Noorteteater “REKY” etendus “Pipi Pikksukk”
Astrid Lindgren

Siin elab Pipi Pikksukk,
hulahopp, hulahei, hulahopsassa,
siin elab Pipi Pikksukk,
siin elan lihtsalt ma.

Pipi Pikksukk tuli laev Keksutajalt maale, kaasas Härra Nilsson ja kohver kuldrahadega. Esimese asjana ostis ta endale hobuse ja seadis end sisse oma koju Segasumma suvilasse isa ootama. Nimelt oli Pipi isa ühel tormisel ööl üle laevaparda merre uhutud. Väike ja maailma tugevaim tüdruk on aga kindel, tema isa tuleb tagasi tema juurde, ükskõik mida teised arvavad. Ta tuleb, on Pipi kindel arvamus. Pipi aitab alati endast nõrgemaid ja tema õiglustunne on õigel kohal. Ta teab, et isa tuleb teda otsima koju – Segasumma suvilasse.

“Ärge minu pärast kartke, mina saan alati endaga hakkama!” hõikab väike Pipi. See on üks imeline lugu väikesest tüdrukust- sõprusest, kodust, lootusest ja armastusest.

 

Tõlkija: Vladimir Beekman
Lavastaja: Kadri Paldra
Nimiosas: Krete Paldra
Teistes osades: Gertu Pikkor, Allar Arula, Mirjam Puskarenko, Ramon Mändul, Kadri Paldra, Tauno Paulus, Karmen Sikk, Artjom Jaskevits, Nora-Mia Pai jpt.

Muusikaline kujundus: Kadri Paldra ja Tauno Paulus
Lavakujundus: Ingmar Teder ja Ruta Teder
Heli ja valguskujundus: Ruta Teder

Soovituslik alates 4.eluaastast.
Etendus on 2 vaatuses.
Pikkus 1h 40

Esietendus 19.04 2023 Viljandis

Doonoripäev

Nõuded doonorile

Tule doonoriks, kui oled:

  • terve, puhanud ja söönud
  • kehakaaluga üle 50 kg
  • 18-60 aastane
  • Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa/elamisõiguse alusel vähemalt kolm viimast kuud

Vereloovutuste vaheline intervall peab olema minimaalselt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva (naised ei tohi aastas üle 4 korra verd loovutada).

Sa ei sobi doonoriks, kui oled:

  • nakatunud HI-viirusega või arvad, et võid olla HI-viiruse kandja
  • põdenud või nakatunud B- või C-hepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja
    (NB! A-hepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist)
  • olnud süstitavate narkootikumide tarvitaja
  • seksinud raha või narkootikumide eest

 

Täpsemalt verekeskus.ee/doonorile/nouded-doonorile

Komöödiaetetendus “Alias”

Näidendi autor Andrus Kivirähk
Lavastaja ja näitejuht – Virko Annus
Osades – Marii Olivia Steinberg ja Airi Kontson
Muusikaline kujundaja – Urmas Meri

 

Mis on meie maailma inimese suurimad hirmud praegu, 21 sajandil? Me kardame vananeda ja üksi jääda….

Klassiõed Piret ja Julia, kes põrkavad ootamatult kokku palju aastaid pärast kooli lõppu, hakkavad nüüd tihedasti Pireti juures Aliast mängimas käima. Missuguseid kingitusi pakub elu, kui on julgust ja lusti mänguga kaasa minna? Kui muutlikul ajal kohtuvad erinevad väljakujunenud inimhinged, kas on soovi, ruumi ja võimalust ennast ja enda maailma muuta ja muutuda?

 

Loodeteater
+372 53401012
loodeteater@gmail.com

Kultuurisündmuste ideekorje

Kultuuririkkuse aasta raames ootame vallaelanike ideid!

Esita oma kultuurisündmuse idee “registreeri” nupust.

Ideid ootame 6. veebruarini.

Valime välja parimad ning korraldame.

Nele-liis Vaiksoo, Märt Avandi, Lauri Liiv, Johan Randvere ”Kolm meest, naine ja teater”

Võttis natukene aega, aga kolm meest ja naine on 90ndate aastate päkapikudisko joovastusest toibunud ning kulisside tagant väljumas. Ikka selleks, et astuda rambivalgusesse uue, kihiseva kontsertkavaga
KOLM MEEST, NAINE JA TEATER.

Sellel korral jalutab see lõbus seltskond eesti teatrimuusika pöörasel pöördlaval. Et tuua teieni need kõige kõigemad selle žanri lemmikud kui ka mõned hoolikamalt salajas hoitud aarded. Kes sattusid selle harmoonilise ja lõbusa kvarteti kahele, varasemale kontsert-etendusele (“Kolm meest, naine ja kontsert” ning “Kolm meest, naine ja 90ndad”) teavad, et igav nendega juba ei hakka. Nii nagu teatriski, kus naerev ja nuttev mask käivad alati käsikäes, saab ka sellel kontserdil nalja kui ka sentimenti.

Daamid ja härrad, eesriie tõuseb ning lavale astuvad naine, kelles on nii Opheliat kui Carmenit – NELE-LIIS VAIKSOO, mees number 1, kes ei tea küll ussisõnu, kuid kes võib mängleva kergusega kehastuda kas tundlikuks Jaak Joalaks või hoopis tundetuks Tulnuka-Valdiseks – MÄRT AVANDI, mees number 2, kes on küll igavesti 17, aga südames hoopis ehk Maie Parrik või Mauno – LAURI LIIV. Ja et see kõik kuidagi koos püsiks tuleb lavale JOHAN RANDVERE aka mees number 3, kes üle kõige armastab ehk Beethovenit ja Mozartit. Kuid tema hinges elab tegelikult kuulsaim maailmaparandaja Hamlet, kes lisaks kaunitele kunstidele ei ütle ära ka kolamisele ansambli “Caater” hämarates tunde labürintides.

Kui teie küsimus on, et kas kontserdile “Tulla või mitte tulla?”, siis kolm meest ja naine vastavad teie eest siinkohal juba ära: “Kindlasti tulla!” Siit saab kõike. Nii kirglikke meloodiaid, paatost, komöödiat kui ka näpuotsaga tragöödiat. Sest elu on vahel teater. Ja teater oma parimatel hetkedel on vahel ka elu.

 

18:30-st avatud Kuslapite Restorani KOHVIK

Kontserdi pikkus ca 1 tund ja 30-40 minutit.

Tartu Kontsertkorraldus

Komöödiaetendus “Aabitsa kukk”

Piletilevi

 

Autor Andrus Kivirähk
Lavastaja Andrus Vaarik
Kunstnik Hanna Allsaar
Mauno rollis Lauri Liiv

Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….

“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.

„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.

Etendue pikkus 1 h 25 min (vaheajata)

Jaan Aru loeng “Inimaru saladus”

Jaan Aru I loeng “Inimaru saladus”

Jaan Aru on eesti neuroteadlane. Ta on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning tähelepanupsühholoogiat ja teadvuseteadust käsitleva raamatu “Tähelepanu ja teadvus” kaasautor, populaarteaduslike “Ajast ja arust” ning “Loovusest ja logelemisest” raamatute autor. Tartu Ülikoolis annab ta ainet nimega “Tehislik ja loomulik mõistus”.

14.03 Jaan Aru II loeng “Aru vs Tehisaru”

Komöödiaetendus “Kalevipojad- made in Finland”

“Kalevipojad” tulevad taas Kiisale 15. Septembril.  ↑ Piletid on juba müügil!

Vaata etenduse teisis toimumiskohti Piletimaailmas ja Piletilevis

 

Antto Terras: ”Kalevipojad – Made In Finland!”

Mängivad: Jan Uuspõld, Indrek Taalmaa, Ott Sepp

Julge eestlase rind on rasvane ja jultunud pealehakkamine tähendab poolt võitu?

Eestlased on alati uskunud endasse, ja sellele tõele on rajatud ka kahevaatuseline komöödia ”Kalevipojad – Made in Finland!”. Näidendile pakub raamid Soome, aga sisu eest vastutavad julged eestlased. Eesti ja Soome rahvad on nüüdseks juba üle 30 aasta jagu marssinud ühisel rajal. On olnud rõõmu ja raskust, teineteisemõistmist ja mittemõistmist, nagu elus ikka.

Kalevipojad on käinud põhjanaabri juures rikkaks ja õndsaks saamas alati. Ka sellel korral seavad vahvad Eesti mehed sammud lombi taha ennast kehtestama. Tegus inimene leiab tööd alati, ja võtab vastu ka selliseid ülesandeid, millest jõud üle ei käi. Ehitamine, lammutamine, tohterdamine ja laulmine – käkitegu! Samas saame paralleelselt jälgida, kuidas ja milleks mindi Eestist Soome juba ennemuistsel ajal. Ja kas minemise põhjused on aastasadadega üldse väga muutunud.

Koduigatsus ei lase ühel õigel eestlasel välismaal olles rahulikult magada. Raha pärast võõrsil rabelemine ei sobi igale inimesele. Vahel juhtub ka nii, et lohutaja leidub kohalikust kõrtsist, ja sellest need jamad alles algavad. Ka kriminaale maailm proovib meelitada ausaid, tööle tulnud mehi oma kleepuvasse võrgustikku. Soome on lihtne minna, aga seal on raske olla – nii usub vanarahvas.

Elumaitseline Kalevipojad lahendab iga olukorra huumoriga. Nii raske ei ole kunagi, et naerda ei jõuaks. Soome läinud mehed on suuremad kui nende saatus. Kohalike eelarvamused ei sega elamist ja töötamist.

”Kalevipojad – Made In Finland!” on komöödia, milles reaalelu tragöödia, naabrimehelik huumor ja optimistlik eestlus moodustavad ühes säriseva terviku. Enne kui Soome tööle lähed, vaata ära see näidend! Ja äkki pärast ei lähegi, või kui ikka lähed, siis palju targemana.

Antto Terras (s. 1973 Tallinnas) on Eesti päritolu Soome kirjanik, humorist ja lavastaja, kelle sulest on ilmunud 19 raamatut ja 7 näidendit. Kalevipojad on tema esimene teatritöö kodu-Eestis.

 

Kuuskede põletamine

Kogume kokku kodused jõulupuud ja anname neile pidulikult viimase sära Tuletrupp Flaamose ja Don Ulviku trummishõuga!

Puid võib tuua alates R05.01