Hobifotograaf Tiina Azojani teine näitus Saku raamatukogus.
Eelmise näituse “Elurõõm” kohta ja Tiinast endast saab lugeda Harju Elust.
Hobifotograaf Tiina Azojani teine näitus Saku raamatukogus.
Eelmise näituse “Elurõõm” kohta ja Tiinast endast saab lugeda Harju Elust.
Hea näitusekülastaja!
Kiisa raamatukogu näituse „VÄRVI JA VORMI KOOSMÄNG“ taieste autor olen mina, Maia Muldma. Muusikapedagoogi eriala kõrval harrastan juba aastaid maalimist.
Näitusel saad tutvuda viimasel aastal valminud töödega. Puhtad ja kirkad värvid on leidnud endale erinevad väljendusviisid ja vormid – impressionistide mõjutustel loodud portreed ja maastikud ning värvirikkad ja ulmelised lillekompositsioonid.
Minu personaalnäitused on toimunud Eesti eri paikades – Tallinna Ülikoolis, Nordea Kontserdimajas, Dolores Hoffmani galeriis, Sutlema mõisas, Saku Vallaraamatukogus ja minu armsas elukohas Kiisal.
Mõnusat vaatamist!
Rändinstallatsioon “Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus”
Saku Vallaraamatukogus 29.08.-04.10.2023
Alates 29. augustist on Saku Vallaraamatukogus avatud rändinstallatsioon “Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus”. Rahvusraamatukogu harulduste ja vanaraamatute kogu põhjal valminud installatsioon ühendab keskkonnateadliku mõtteviisi ja looduse 19. sajandi elutarkuste ja õpetustega. Installatsiooni aluseks on Carl Robert Jakobsoni, Ado Grenzsteini ja Juhan Kunderi toona kirjutatud kooliõpikud. Arusaam loodusest ja keskkonnahoiust, mis enam kui sada aastat tagasi kirjutatud õpikutest vastu vaatab, on mõjus ja aktuaalne ka tänapäevase kliima- ja keskkonnakriisi kontekstis.
Installatsiooni saadab töövihik-trükis “Ühe puu jutuajamine raamatukogu külastajaga”, mis sisaldab nuputamisülesandeid, aruteluküsimusi ja paeluvaid lugusid kooliõpikute autoritelt, mille kaudu kogemuslikult mõista ja tunnetada looduse ja keskkonnahoiu tähendust 19. sajandi klassiruumis.
Installatsiooni idee autorid ja teostajad on rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide nõunik Rene Mäe ja graafiline disainer Maria Muuk, arhitektuurse lahenduse autorid Kaarel Kuusk ja Päär Keedus, originaalillustratsioonide autor Mark Antonius Puhkan, tootja Valge Kuup ja trükimaterjalid on valminud koostöös trükikojaga Labora. Projekti on toetanud Räpina paberivabrik.
Installatsioon jääb avatuks 4. oktoobrini.
AJAPAIK KOHTUMINE MEREL
Näitus koos silmast silma nägemata hingesugulasega
AARNE VILJASAAR sündinud 1952 Loksal
NIKOLAI VEKŠIN sündinud Haapsalus 1887, surnud 1951 Norilski vangilaagris
ME VÕIME TUNDIDE VIISI AINITI VAADATA MERD VÕI SAATA SILMADEGA LÕPMATULT LÄÄNDE JA LÄÄNEST ITTA RÄNDAVAID PILVI. ME EI OSKA ENDILE SELETADA SEDA ERILIST MAAGILIST TUNNET, MIDA SÜNNITAB MEIS IGA MINUTIGA KAUGENEV JA VÄHENEV PURI, MIS LÕPUKS HOOPISKI KAOB SÄÄL, KUS MERI JA TAEVAS KOKKU SULAVAD, SÜNNITADES HORISONDI-, NING SELLE TAHA JÄÄB MAAILM, MIDA ME EI NÄE, AGA KUHU JUST ON SISENENUD PURJEKAS, MIDA ME OMA OSASAAVAL PILGUL SAATSIME.
Ülo Tuulik
Aarne Viljasaar on sündinud 1952 mereäärses Loksa linnas, õppinud fotograafiat Tallinna Sidekoolis, mille lõpetas 1974, töötanud välifotograafina ja 16 aastat fotograaf-operaatorina Tallinna Pedagoogilse Ülikooli juures tegutsenud Spordiuuringute Laboris. On teinud koostööd erinevate ajalehtede ja kirjastustega, illustreerinud raamatuid, postkaarte, stuudiote ja kohvikute interjööre. Oma pikaajalise karjääri jooksul on ta pildistanud nii 300 m sügavusel maa all põlevkivikaevanduses kui ka 8000 m kõrgusel Ussuuri mägede kohal. Spordifotograafina on Aarne teinud tööd Moskva Olümpiamängudel 1980.a. ja Jaapanis Nagano Taliolümpiamängudel 1998.a. Tema fotosid on erakogudes Inglismaal, Austraalias, Ameerikas, Saksamaal, Poolas, Horvaatias, Eestis, Soomes (kingitud president Tarja Halonenile).
Näitusel eksponeeritavad pildid on tehtud ajavahemikul 1999- 2004 erinevatel purjespordi võistlustel.
Uurinud Meremuuseumis vanu arhiive, jõudis Aarne Nikolai Vekšini 9×12 plaatkaameraga, ajavahemikul 1900-1940 üles võetud negatiivideni, kes oma arvukatel merereisidel on teinud ülesvõtteid purjekatest. Imetlusväärne on tolleaegseid tehnilisi võimalusi silmas pidades fotode hea kvaliteet ja oskuslik kaadrivalik meretingimustes. Näitusel on eksponeeritud ka need Nikolai Vekšini negatiividest tehtud pildid, mis üle elanud väikese uputuse.
Aarne Viljasaar: „Kolisin 25 aastat tagasi vee äärest Sakku ja nüüd avastan, et vesi tuleb mulle järele. Hoogsalt rajatakse ümbruskonda nn veespordi staadione, Rail Balticu saame pealekauba. Staadioni kaldaid vaja natuke veel kohendada ja kõik saavad siin vee peal teha oma esimesed triibud-tiirud (optimisti alg õpe, sõudmine, surfamine, purjetamine…..) ja siis ükskord üle Atlandi“
AJAPAIK merel aastatel 1900 kuni 2004
Pildid illustreerimaks Saku Vallaraamatukogu koostatud näitust mereteemalistest raamatutest.
HEAD NAUTIMIST
Minu sisemine kripeldus end maalis väljendada sai algtõuke KUMU koopiamaali kursusel 15 aastat tagasi. Edasine areng kulges läbi EKA suvekooli, Aapo Puki Kunstikooli ja Tallinna Rahvaülikooli erinevate kursuste.
Olen kätt proovinud akvarellis, tušimaalis, õli- ja akrüülmaali erinevates žanrites. Südamelähedane on realistlik maastiku- ja portreemaal.
Alates 2018. aastast olen igal aastal osalenud näitustel kas personaalselt või grupinäitustel.
Janika Savila
Pikk ootus on lõpuks läbi- heategevuslik Saku Kevadlaat tuleb taas!!!
Lõpuks ometi saad koduses Sakus jahtida sobivat taime, kohalikku käsitööd, vajalikke kodukaupu, värskendada garderoobi sisu ja kosutada keha mõnusa laadatoiduga.
Tagasituleku teevad ka noorte kauplemisala, messiala ja iga-aastane tõmbenumber Saku Lions Klubi õnneloos.
Uue tõmbenumbrina leiab aset ka Liikumisaasta puhul korraldatav Hoovispordi Festival!
Laadalava täidavad päeva jooksul mitmed artistid ning laada lõpetab Grillfest.
Lisainfot ja kauplejate registreerimise leiad aadressilt www.sakulaat.ee
Üritus läheb sujuvalt üle Grillipeoks!
19.00 – Hip-Hopa Grillfesti kepphobuste karikasarja parkuur 60-70 cm
Maria on Saku Gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Oma praktilise lõputöö tegemiseks käis ta ringi tänavatel ning pildistas inimesi, kes talle silma jäid. Sellest ka näituse pealkiri “Tänavatel ekseldes”.
Saku Gümnaasiumi, Teaduse 1, II korrusel on üleval fotonäitus “Valgusseeriad”, mille autor on Viljandimaalt pärit visuaalkunstnik Kerttu Kruusla.
Omandades haridust Viljandi Kultuuriakadeemias, etenduskunstide visuaaltehnoloogia erialal ning spetsialiseerudes multimeediale, avastas ta enda jaoks fotograafia, millega on tegelenud viimased 7 aastat.
Kerttul on suur huvi ja soov näha inimeste sisse, mõistmaks nende sees toimuvat. Visuaali kaudu soovib ta edasi anda oma tundeid ning peegeldada maailmale seda, mida näeb teistes. Kerttu fotomaailm on mitmetahuline: selles on moodi, müstilisi fotokollaaže, valgusmaale ja sügavaid must-valgeid jäädvustusi.
Lisaks fotograafiale tegeleb Kerttu joonistamise, Human Designi, muusika, graafilise kujundamise ja hennamaalingutega. Üle kõige armastab Kerttu viljeleda olesklemise kunsti – eriti mõnus on seda teha kodujõe ääres.
Saku on südamelähedane koht, olen siin elanud ja õppinud. Sakku on alati hea tulla, sest siin elavad minu sugulased ja sõbrad.
Pärast Saku 8-klassilise kooli lõpetamist 1971. aastal valisin edasiõppimiseks Räpina Aianduskooli. Bioloogia õpetaja soovitas, sest ma oskavat hästi rohida. Isa oli aias toimetades põhjalik, tema mulle aiatöid õpetas ja mitte ainult rohimist. Räpinas õppisin aiandust, pärast kooli töötasin Sakus Juuliku katsebaasis ja mitu aastat hiljem sai minust Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja. Küll oli tore tahvlile kirjutada ja joonistada!
Näitusel on vaatamiseks viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seotud lõbusad joonistused. Algajale aiapidajale võivad mõned pildid eksitavad olla, sest kõiki kujutatud olukordi või tegevusi päriselt ei ole. Loodan, mõni pilt paneb mõtlema, pakub rõõmu ja toob naeratuse näole.
Naljakuu näituse avamisel toimub joonistuste lahtiseletamine. Autori 38-aastane kogemus puuviljanduse õpetajana ja töö oma aias ning puukoolis annab ülevaate sellest, kui lõbus võib olla aiandusega tegelemine.
Sirje Tooding (Sirje Grünberg)
Saku on südamelähedane koht, olen siin elanud ja õppinud. Sakku on alati hea tulla, sest siin elavad minu sugulased ja sõbrad.
Pärast Saku 8-klassilise kooli lõpetamist 1971. aastal valisin edasiõppimiseks Räpina Aianduskooli. Bioloogia õpetaja soovitas, sest ma oskavat hästi rohida. Isa oli aias toimetades põhjalik, tema mulle aiatöid õpetas ja mitte ainult rohimist. Räpinas õppisin aiandust, pärast kooli töötasin Sakus Juuliku katsebaasis ja mitu aastat hiljem sai minust Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja. Küll oli tore tahvlile kirjutada ja joonistada!
Näitusel on vaatamiseks viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seotud lõbusad joonistused. Algajale aiapidajale võivad mõned pildid eksitavad olla, sest kõiki kujutatud olukordi või tegevusi päriselt ei ole. Loodan, mõni pilt paneb mõtlema, pakub rõõmu ja toob naeratuse näole.
Naljakuu näituse avamisel toimub joonistuste lahtiseletamine. Autori 38-aastane kogemus puuviljanduse õpetajana ja töö oma aias ning puukoolis annab ülevaate sellest, kui lõbus võib olla aiandusega tegelemine.
Sirje Tooding (Sirje Grünberg)
Kauaaegse Saku valla elaniku, majandusteadlase, poliitiku ja eduka spordimehe Ivar Raigi näitus tema maalikogust, publikatsioonidest ja medalitest.
Esemete praegune omanik Tiina Vernik:
Need kaunid tikitud seinalinikud ja käterätikud olen saanud päranduseks sugulastelt Pärnumaalt.
Tean seda, et proua Asta tegi palju käsitööd sellel ajal kui ootas abikaasat Siberist tagasi. Ju see oli tollel ajal mõtteid rahustav tegevus ja ootamine oli ikka päris pikk. Ma ei mäleta, et oleksin neil kodus seinal näinud neid suuri sinisega tikutud seinalinikuid. Nn. ilu käterätik rippus tal köögis ja selle taga oli siis igapäevane käterätik. Lapsepõlvest mäletan veel, et suur seinalinik oli meie naabritel köögi seinas söögilaua taga.
Põlli olen samuti saanud siit ja sealt. Mõned põlled on samuti proua Asta omad. Ühe põlle kohta tean, et selle kandja oli pärit Hagerist. Ka minule tehti kunagi üks põll, mis tegelikult oli algselt laudlinik. Kuna valget põlle oli lapsele kiirelt vaja (1964), siis lahenduseks oligi kauni liniku pooleks lõikamine. See põll on meie näitusel põlledest viimane.
Laual on käterätik ja mustrileht. Mustrileht on saksakeelne ja aastast 1938. Kuuma triikrauaga pressiti muster kangale ja seejärel tikiti.
NÄITUS ON AVATUD E-R kl 10-19 KIISA VABAAJAKESKUSES APRILLIKUU LÕPUNI.