Armas külaline!
Olen Külli Paltre, ametilt vabakutseline joogaõpetaja, kellele meeldib hobikorras
maalida ja joonistada.
Sündinud olen ma Haapsalus, kuid viimased 15+ aastat toimetan ja tegutsen pigem
Saue ja Saku vallas.
Näituse ühisnimetajaks sai sel korral pandud „PILDIKESI RÕÕMUST“.
Rõõm on väga oluline elu osa – seda teame me kõik.
Kui see on kaduma läinud, siis pole elul ja olemisel enam õigeid värve.
Tihtipeale võib leida rõõmuhetki päris pisikestest seikadest, aga “unustame” neid
märgata või võtame neid kuidagi iseenesestmõistetavana.
Olen proovinud mõned “rõõmud” paberile jäädvustada.
Loodan, et need tekitavad ka teis sooja sisemise äratundmise ning panevad (kasvõi
korraks) naeratama.
Kas teadsite, et iga väiksemgi naeratus annab meie närvisüsteemile otsese signaali
lõdvestuda? 😉
Aitäh! Aitäh! Aitäh!
Külli ♥
Kui mõni maal sind eriliselt puudutab ja sooviksid seda oma kodu seinale või
kingituseks, siis minu kontaktid leiad külalisteraamatust või www.joogarada.ee
30 aastat portselanimaali Sakus
Näituse avamine
30 aastat portselanimaali Sakus
Näitus kestab jaanuari lõpuni
Tiina Azojani fotonäitus “Erilised”
Näitus “Erilised” on valminud 2024. a. kultuuririkkuse aasta puhul.
Märkame ja väärtustame Eestis mitmekesist kultuuriruumi, erinevate rahvaste kogukonna esindajaid oma kultuuri näitamas. Kõik, kes piltidel, on sulandunud ka meie kultuuriuumi ja räägivad eesti keeles.
Eesmärk oli teha portreenäitus kogukonna inimestest. Näidata erinevaid Eestis elavaid eri rahvusi, kogukonna inimesi, kellel erilised kogud, hobid ja elualad ning tuua välja ka lihtsaid inimesi, kes eristuvad.
Mitmed osalejad sai leitud nende abiga, kes pildile tulid ja pärast seda soovitasid, et “see inimene võiks sobida näituse jaoks”. Valikuid tehes sai mõeldud, et oleks nii noori kui vanu.
Mõnusat näituse vaatamist. OLGE ERILISED!
**
Tiina Azojan on sündinud Paides, lapsepõlve ja kooliaastad veetis Keilas. Praegu elab Raplamaal väikeses Valgu külas. Ta on ema viiele lapsele ja kümne lapselapse vanaema.
Pildistamisega hakkas Tiina tõsisemalt tegelema 20 aastat tagasi. Esimesed pildid sai tehtud looduses, mis tänaseni tema lemmikteema. Ta jäädvustab erinevaid üritusi ja sündmusi ning teeb fotosessioone.
Esimene isikunäitus toimus Valgus 2013. a. Järgnesid näitused:
“Valgu elu” ja “Valgu Põhikooli elu” (2013)
Loodusfotonäitused “Aastaring” ja “Linnud” (2013)
Fototöötlus “Lillemandalad” (2015)
“Inimesed meie keskel” (2016)
“Elurõõm” (2019)
“Minu panus tervisesse” (2020)
“Erilised” (2024)
“Mitte ainult Lotte…”
Heiki Ernits on eesti filmilavastaja, karikaturist ja suurepärane lasteraamatute illustraator, kes on tuntud ennekõike Lotte ja teiste Leiutajateküla tegelaste kaudu.
Nende kõrval aga on tal veel hulgaliselt värvikaid tegelasi ja detailirikkaid kujundusi.
Nukitsa auhinna on Heiki Ernits võitnud juba kaheksal korral. Kusjuures lemmikkirjaniku ja -kunstniku valivad sellel konkursil lapsed ise.
Algkooli esimesed klassid käis Heiki Kurtna koolis, kus tema ema oli selle kooli õpetaja ja juhataja. Joonistada meeldis talle juba kooliajal.
Rohkem teavet Heiki Ernitsa ja tema loomingu kohta leiab näituselt Kiisa raamatukogus.
Olümpiamaskotid Liis Paabo kogust
Maskotid on olnud spordimaailmas tuntud juba alates 20. sajandi algusest ning aegamisi aina populaarsemaks muutunud, nii et tänapäeval ei kujuta ilma nende olemasoluta ette vaat et ühtegi suurvõistlust. Lisaks endi õnnetoovale karakterile on maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.
Olen kogunud olümpiamaskotte aastast 1988, kui võitsin spordi ennustusvõistlusel esikoha ja auhinnaks oli Calgary OM maskott Hidy. See armas valge karuke tekitas rohkem huvi maskottide vastu ja tasapisi hakkasin uurima maskottide ajalugu ja nii ka esimesed maskotid tasapisi leidsid tee minu juurde. Praegu on minu kogus 650 pluss erinevat maskotti, enamus nö plush-pehmed maskotid aga on ka mõned teised maskottidega esemed – tassid, klaasid, ka pastakad ja isegi mõned olümpiasärgid. Kõik maskotid on ühtemoodi armsad aga kõige lemmikumaks siiski on need esimesed armsad Calgary karud Hidy ja Howdy. Kõige rohkem on kogus Moskva olümpia teemalisi esemeid ja Moskva ja Tallinna olümpia maskotte Miša ja Vigri, neid on kindlasti ka kõige lihtsam leida – alati, kui märkan neid kuskil, siis reeglina leiab ta tee ka kohe kogusse.
Esimene olümpiamaskott võeti kasutusele aastal 1968 – talimängudel Grenoble’is. See oli Schuss, multifilmitegelast meenutav mehike suuskadel. Siis oli ta veel mitteametlik mehike. See väike Schuss on ka kõige vanem maskott minu kogus.
Ametlikult oli esimene maskott olümpiavärvides taksikoer Waldi 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel. Taksikoer Waldi on ka üks kõige raskemini leitavaid maskotte, kõige vähem anti välja ja kõige vähem on kollektsionääride kogudes aga 1976 Montreali olümpia maskott Amikut, seda on praktiliselt võimatu leida.
Maskottide kogumine on väga huvitav hobi. Olümpiamaskotid on olümpiamänge korraldava linna ja riigi visiitkaart, maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.
Kellel rohkem huvi maskottide kohta, saab minuga ühendust võtta FB lehelt-Olympic Games Private Collection – Liis From Estonia.
Saku raamatukogus on maskotid väljas kahes klaasustega kapis. Septembris täieneb näitus kolmanda kapi võrra.
Liis Paabo
Vanade raamatute uus elu
Käsitööharrastajast hobikunstniku Karine Andrjuškevitšjute väljapanek uutmoodi raamatukunstist.
Karine jõudis raamatukunstini soovist ennast proovile panna. Tema paljusid üllatanud raamatu voltimise katsetused pälvisid nõnda positiivset tagasisidet, et Karine otsustas selle kunstiharu tutvustamiseks kokku panna rändnäituse.
Tänaseks on näitus ringelnud juba 26 raamatukogus. Seekord Sakus.
Saku valla kevadnäitus
Saku vallas elavate või muul moel vallaga seotud inimeste loomingu näitus Saku ja Kiisa raamatukogudes. Näitusel on väljas peamiselt õlimaalid, kuid näha saab ka digitehnikas loodud pilte.
Kunstnikud:
Anne Aidma, Epp Haabsaar, Helen Eino, Kaari Hindreko, Maia Muldma, Maria Hindreko, Mauri Moon, Pille Varmann, Ülle Kivirähk ja Ülle Saluvere
“Kirikinnastega Eesti sünnipäevale!”
Väljapanek kirikinnastest, kindamustritest, kudumisraamatutest.
Tule ja uuri, millised on Sinu kodukoha kindakirjad.
Rändnäitus “Ettevõtlik maanoor”
Näituse “Ettevõtlik maanoor” eesmärk on esile tõsta ettevõtlikke maanoori läbi noorte osalusega projektide ning näidata, mida Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) toetuste abil nii põllumajanduses kui ka maaelus tehtud on. Nende lugude kaudu on soov erinevaid ideid ja noori esile tõsta ning samal ajal innustada ka teisi noori.
Värvikate piltidega kaunistatud väljapanek koosneb 16 näitusstendist, millelt leiab 15 lugu noorte osalusega projektidest.
Rändnäitus „Ettevõtlik maanoor“ on valminud Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna ettevõtmisel.
Unustatud ja taasleitud käsitöö
Kahju on hoida neid ainult endale kapis.
Need kaunid tikitud käterätikud ja seinapildid olen saanud päranduseks sugulaselt Pärnumaalt.
Tean, et proua Asta tikkis neid, kui ootas oma abikaasat Siberist tagasi. Sinisega tikitud seinapildid rippusid neil magamistoas. Kaunid käterätikud rippusid neil köögis kattes igapäevast rätikut.
Põlled on samuti saadud erinevatelt inimestelt. Ühe põlle kandja oli Hagerist. Siin olev üks põll on kunagi tehtud minule ning selleks lõigati pooleks üks valge linik.
Head nautimist!
Tiina Vernik
Tiina Azojani fotonäitus “Minu panus tervisesse”
Hobifotograaf Tiina Azojani teine näitus Saku raamatukogus.
Eelmise näituse “Elurõõm” kohta ja Tiinast endast saab lugeda Harju Elust.
Maia Muldma maalinäitus “VÄRVI JA VORMI KOOSMÄNG”
Hea näitusekülastaja!
Kiisa raamatukogu näituse „VÄRVI JA VORMI KOOSMÄNG“ taieste autor olen mina, Maia Muldma. Muusikapedagoogi eriala kõrval harrastan juba aastaid maalimist.
Näitusel saad tutvuda viimasel aastal valminud töödega. Puhtad ja kirkad värvid on leidnud endale erinevad väljendusviisid ja vormid – impressionistide mõjutustel loodud portreed ja maastikud ning värvirikkad ja ulmelised lillekompositsioonid.
Minu personaalnäitused on toimunud Eesti eri paikades – Tallinna Ülikoolis, Nordea Kontserdimajas, Dolores Hoffmani galeriis, Sutlema mõisas, Saku Vallaraamatukogus ja minu armsas elukohas Kiisal.
Mõnusat vaatamist!