Vigased pruudid
MULGID TULEVAD!
Ei tea siin ilmas keegi hullemat juurikat, kui seda on üks sajandivahetuse aegne Eesti taluperemees. Ja kui see juhtub veel mulk olema, siis on asi ikka päris hull. Naisterahva pisarad ja arukas jutt on temale nagu hane selga vesi. Säärane mees on ka Mulgimaalt Läänemaale elama sattunud Mart. Ei kuula ta kedagi ja talitab ikka nii, nagu tema oma isa teda omal ajal õpetanud on. Isegi oma laste eluõnne on Mart ära otsustanud, nii et tema oma tütred Miina ja Leena ainult mulkidest vennapoegadele kõlbavad, sest ega need Läänemaalased suuremat väärt pole. Ei ole neil seda rikkust ja uhkust, mis mulkidel. Ei aita siin noorikute ohked ja kaebed, kelle südamed salamisi hoopiski Läänemaa noormeestega ühes rütmis löövad. Aga kuna armastusel on juba kord imelik jõud, mis isegi kana mesipuusse lennutab kui tarvis, ei kavatse Läänemaa noormehed Joosep ja Juhan sellise saatusega niisama lihtsalt leppida. Kus sõnad ja veenmine ei aita, tuleb appi võtta kavalus. Esialgne lihtne plaan mulkidest väimehi ninapidi vedada muutub sündmuste arenedes üha pöörasemaks, nii et keegi enam õieti aru ei saa, mis parasjagu toimub. Üks totter olukord järgneb teisele, äparduse otsa tuleb uus äpardus ja siis kui asi juba päris hukas on, leiavad Juhan ja Joosep ise endid naiseriietes kaugeid kosilasi tõrjumas.
Armastatud rahvakirjaniku Eduard Vilde vigased pruudid ärkavad taaskord ellu, ja seekord kinolinal, et eesti rahva rõõmuks oma jant jälle kord maha mängida. Ühtepidi võiks see olla kerge meelelahutus, kus nalja ja naeru nabani, teisalt aga uut ajastut kuulutav kirjandusklassika, milles noorem põlvkond otsustavalt vanemale vastu hakkab ja ise oma eluõnne üle otsustada soovib.
Osades: Oskar Seeman (Joosep), Maria Teresa Kalmet (Miina), Simo Andre Kadastu (Juhan), Maarja Johanna Mägi (Leena), Harry Kõrvits (Lipuvere peremees Mart), Pääru Oja (Jaak), Kaspar Velberg (Enn), Tarvo Vridolin (mölder), Meelis Rämmeld (kasakas) ja Margo Mitt (kõrtsmik).
Filmi režissöör ja operaator on Ergo Kuld („Talve“, „Soo“, „Jahihooaeg“), produtsendid on Kristian Taska Taska Filmist (“1944”, “Nimed Marmortahvlil”, “Talve”, “Klassikokkutulek”, “Apteeker Melchior”), Tanel Tatter ja Veiko Esken Apollo Film Productionsist („Talve“, “Apteeker Melchior”, “Soo”, “Vanamehe Film”), tegevprodutsent Arto Saar ning tootmisjuht on Olev Sten Erik Jõgi. Stsenarist on Ott Kilusk, kunstnik Annika Lindemann, helirežissöör Lauri Laagus, grimmikunstnik Egle Beek ja kostüümikunstnik Kadri Vahar. Filmi levitab Hea film. Tootmist toetavad Kanal 2, Apollo TV ja Postimees.
Vigased pruudid
MULGID TULEVAD!
Ei tea siin ilmas keegi hullemat juurikat, kui seda on üks sajandivahetuse aegne Eesti taluperemees. Ja kui see juhtub veel mulk olema, siis on asi ikka päris hull. Naisterahva pisarad ja arukas jutt on temale nagu hane selga vesi. Säärane mees on ka Mulgimaalt Läänemaale elama sattunud Mart. Ei kuula ta kedagi ja talitab ikka nii, nagu tema oma isa teda omal ajal õpetanud on. Isegi oma laste eluõnne on Mart ära otsustanud, nii et tema oma tütred Miina ja Leena ainult mulkidest vennapoegadele kõlbavad, sest ega need Läänemaalased suuremat väärt pole. Ei ole neil seda rikkust ja uhkust, mis mulkidel. Ei aita siin noorikute ohked ja kaebed, kelle südamed salamisi hoopiski Läänemaa noormeestega ühes rütmis löövad. Aga kuna armastusel on juba kord imelik jõud, mis isegi kana mesipuusse lennutab kui tarvis, ei kavatse Läänemaa noormehed Joosep ja Juhan sellise saatusega niisama lihtsalt leppida. Kus sõnad ja veenmine ei aita, tuleb appi võtta kavalus. Esialgne lihtne plaan mulkidest väimehi ninapidi vedada muutub sündmuste arenedes üha pöörasemaks, nii et keegi enam õieti aru ei saa, mis parasjagu toimub. Üks totter olukord järgneb teisele, äparduse otsa tuleb uus äpardus ja siis kui asi juba päris hukas on, leiavad Juhan ja Joosep ise endid naiseriietes kaugeid kosilasi tõrjumas.
Armastatud rahvakirjaniku Eduard Vilde vigased pruudid ärkavad taaskord ellu, ja seekord kinolinal, et eesti rahva rõõmuks oma jant jälle kord maha mängida. Ühtepidi võiks see olla kerge meelelahutus, kus nalja ja naeru nabani, teisalt aga uut ajastut kuulutav kirjandusklassika, milles noorem põlvkond otsustavalt vanemale vastu hakkab ja ise oma eluõnne üle otsustada soovib.
Osades: Oskar Seeman (Joosep), Maria Teresa Kalmet (Miina), Simo Andre Kadastu (Juhan), Maarja Johanna Mägi (Leena), Harry Kõrvits (Lipuvere peremees Mart), Pääru Oja (Jaak), Kaspar Velberg (Enn), Tarvo Vridolin (mölder), Meelis Rämmeld (kasakas) ja Margo Mitt (kõrtsmik).
Filmi režissöör ja operaator on Ergo Kuld („Talve“, „Soo“, „Jahihooaeg“), produtsendid on Kristian Taska Taska Filmist (“1944”, “Nimed Marmortahvlil”, “Talve”, “Klassikokkutulek”, “Apteeker Melchior”), Tanel Tatter ja Veiko Esken Apollo Film Productionsist („Talve“, “Apteeker Melchior”, “Soo”, “Vanamehe Film”), tegevprodutsent Arto Saar ning tootmisjuht on Olev Sten Erik Jõgi. Stsenarist on Ott Kilusk, kunstnik Annika Lindemann, helirežissöör Lauri Laagus, grimmikunstnik Egle Beek ja kostüümikunstnik Kadri Vahar. Filmi levitab Hea film. Tootmist toetavad Kanal 2, Apollo TV ja Postimees.
Lastefilm “Julge vaalapoeg Katak”
See on noore valgevaala Kataki suurekskasvamise lugu. Kõik tema eakaaslased on vahetanud värvi valgeks nagu selles eas valgevaalale kohane. Ainult Katak on jäänud oma arengus maha, olles siiani halli värvi ja väikest kasvu.
Tõestamaks, et ka tema on juba täiskasvanu ja valmis täitma oma jumaldatud vanaema viimset soovi, siirdub ta ohtlikule teekonnale Põhjamere poole. Teel satub ta kokku kõiksugu seiklustesse ja soetab erinevaid sõpru. Selleks, et olla vapper, ei peagi suur olema.
Dubleeritud Industrial Productions stuudios filmistuudio Estinfilm tellimusel. Näitlejad: Märten Männiste, Merit Männiste, Külli Palmsaar, Emil Rutiku, Priit Öövel, Andrus Kasesalu jt.
Filmi režissöörid: Christine Dallaire-Dupont ja Nicola Lemay
Apteeker Melchior. Timuka tütar
Žanr :Krimi, Ajalooline draama
Režissöör: Elmo Nüganen
Pikkus: 1h 35min
Peaosades: Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, Karl Robert Saaremäe, Ott Raidmets, Hele Kõrve, Andres Mähar, Jan Uuspõld.
Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus.
Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn.
Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal…
Apteeker Melchiori triloogia põhineb raamatumüügi edetabelite tipust tuntud Apteeker Melchiori romaanidel. Stsenaristid Indrek Hargla, Elmo Nüganen ja Olle Mirme põimisid raamatutest tuntud tegelased ja sündmused täiesti uute, filmi jaoks loodud põnevate keerdkäikudega.
Filmi režissöör on Elmo Nüganen (Nimed marmortahvlil, 1944), tootjateks on Taska Film (O2, Fred Jüssi. Olemise ilu, Talve, Klassikokkutulek, Nimed Marmortahvlil, 1944), Nafta Films (O2, Supilinna salaselts), Apollo Film Productions (Talve, Vanamehe film, Soo, Kuulsuse narrid, Suvitajad) ja HansaFilm (Tõde ja õigus). Apteeker Melchiori filmid valmisid Eesti-Saksa-Läti-Leedu koostöös, kaastootjateks olid Maze Productions Saksamaalt, Film Angels Productions Lätist ja InScript Leedust. Operaator on Mihkel Soe, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Marion Koppel, helilooja Liina Sumera, eriefektide juht Jan Viljus.
mängufilm “Viimane vahipost”
Žanr: Ulmefilm, Triller
Režissöör: Tanel Toom
Pikkus: 1h 52min
Keel: Inglise keeles
Subtiitrid: Eesti, Vene
“Tõe ja õiguse” režissööri Tanel Toomi uus täispikk mängufilm “Viimane vahipost” (The Last Sentinel).
Filmi tegevus viib meid lähitulevikku, kus inimkonna mõtlematu tegutsemine on kaasa toonud drastilise kliimamuutuse ja ookeanide veetase on katastroofiliselt tõusnud. Maailma on jäänud vaid kaks suuremat kontinenti ja järjest tõusva veetaseme eest pagedes on hukka saanud miljardid inimesed. Kahe kontinendi vahele merre on rajatud vahipostid, mis peaksid hoiatama maismaad vaenlase pealetungi eest. Ühel sellisel Vahipostil ootavad neli sõdurit oma vahikorra üleandmist, mis oleks aga pidanud aset leidma juba kolm kuud tagasi. Olukorras, kus nende hinge närib kahtlus Teadmata, kas nad üldse kunagi oma vahipostilt koju pääsevad, peavad nad pidevalt otsima kaugusest vaenlast, keda nad siiani kordagi näinud pole. Pinna all kobrutavad pinged pääsevad valla hetkel, mil silmapiirile ilmub salapärane laev… On see vahetus, mida nad pikisilmi oodanud on või midagi sootuks kurjakuulutavamat?